Üle pika aja tõusid käed!

      Oli ka tagumine aeg... Huhh, täna oli siis suhteliselt tähtis treening- mõeldes kogu laagrile ja sellele järgnevale tihedale võistlusgraafikule. Selleks, et kergem oleks kaalu jägida, parem hüppeid edasi arendada, tuju püsiks hea- on vaja hästi  hüpata,  nii lihtne see ongi.  Peale tavapärast hommikuputru, võtsin suuna mäele... Algus ei olnud just kõige parem, kuna soojendusel oli tunda juba kerget energiapuudust ja ka eilne raamilihaste treening oli veel keres sees... Ponkkarid(Kuiv imitatsioon) olid ka küllaltki kesised ja suurt tunnetust mäele ei andnud, kuna hoovõttu ei saanud korralikult sisse ja asi oli küllaltki jäik.

    Esimese hüppe järel võtsin ennast korralikult kokku ja sundisin end maha rahunema. Korrutasin endale ainult üht- RAHUNE MAHA, MIDA SA RAPSID, TEE SEDA KÕIKE VABALT... peale otsa oli selge, nüüd sain ´´härjal sarvist´´... üle pika aja sain peale otsa tunda seda tõelist mõnu ja kergust, kus  ei olnud vaja vägisi tõmmelda. Oehhh, oli  mõnus tunne, all tõstsin omaette käed püsti ja ütlesin iseendale-JESS... Sellele järgnenud hüpped läksid juba samas taktis-endale korrutades, RAHUNE MAHA EI OLE VAJA RAPSIDA, TEE SEDA KÕIKE VABALT.  Viiendaks hüppeks oli asi nii sujuvaks muutunud, et laksasin ühe hüppe saja peale. Selgepilt, poomi allapoole. Õnneks poomi alla lastes ei hakanud liiga üritama ja lõtvus hüppes säilis.

   Kokkuvõteks, trennile annan 9 punkti, keha oleks võinud väheke vabam olla, natuke oli veel liiga jäik.

                   Võtke vabalt, siis on kergem,

                               KarLa