Ohohh... mõtlesin, et teengi kohe esimese ülevaate minu hetke elust/olust. Olen Vuokattis laagris. Eile jõudsin siia peale 700km reisi. Reis oli nii pikk, kuna teepeale pidi jätma Hämeenlinna, kus käisin Quali kombe tehases kombet proovimas ja muutmas. Kui kohale jõudsin oli selg jälle kange nagu raudlatt. Õhtul tegin kiire infrapuna sauna, lootes nagu ikka ja alati, et kaal alla hakkaks vajuma.
Täna alustasin päeva jõusaalist, kus tegin väheke pikema soojendus jooksu, et liigesed vähekenegi peale reisu toimima hakkaks. Õhtul oli plaanis hüppamine. Kohale jõudes tundus mägi täitsa ´´nitsevoo´´ aga no kui esimese tiiru ära tegin- oijoppenpuhh, pool ülesse minekust olin põlvili lumes ja saapad olid nagu märjad rätikud jalas. Mis hüpetesse endisse puutub, siis midagi suuremat need ei olnud. Iseenesest loogiline kah juu... peale Vikersundi lennumäge tundus see nagu Pätsukas, hoogu pole ja lendamisest asi kaugel. Õnneks sai viimane hüpe mingisugusegi idee, millepealt on homme hea alustada ja asja arendama hakata.
Veel tasub märkimist selline asi, et hakkasin eilsest ennast MM-iks vormi ajama ja kohe teadlikult ennast piinama. See tähendab-kaal korda kasvõi vägisi. Esimene päev läks edukalt, kuid on ju teada, et algus ongi kerge. Eks ma varsti olen jälle närvihaige valmis ja paras Murdockiga samasse palatisse panna.
Võtke vabalt, reede ju siiski,
Kaarel
No comments:
Post a Comment