Tervitus... Pole kaua aega siia juba midagi kirjutanud, kuigi on isegi huvi
tuntud, et miks. Tegelikult on põhjus väga lihtne. Mainisin juba esimeses
postituses, midagi sellist, et täidan siis kui aega ja kui muud teha pole.
Eestis olles ilmselgelt siia asja pole ja esimesed laagrid ka olnud kohtades,
kuhu netilevi ei ulatu.
Kevad üleüldiselt oli raju. Tegin kõike, mida hing ihkas (kross,
sõbrad..., jne.). Krossivõistlustelgi sai käidud, päris lahe oli, andsin minna nii kuis
oskasin. Esimesel võistlusel olin ikka selline käkerdis, et ainult külili ja
selili. Hiljem hakkas asi juba sujuma vähe paremini. Korvpallis mängisin nii
kaua, kui võimalik (seni kuni sees mängida sai). Käisime mingitel ylemineku
mängudel ja värki... mina hoolitsesin selle eest, et poisid oleks värsked ja
pink soe :D...
Ainuke töö, mida kevadel tegin (spordimõttes), oli sponsorite
tänamine, otsimine, jne. Siinkohal suured tänud neile, kes on aidanud ja
loomulikult ka neile, kes järgmisel hooajal on minuga. Peasponsoriks jäi
loomulikult Ramirent. Tal oli selleks eesõigus ja ka minu kui sportlase kollane
imago on juba temaga mõnes mõttes seotud. Juurde tuli ka sponsoreid: Enemat (rauatreipingid),
Saku (Vägijoogid), Icepeak on nyydsest uus rõivabränd. Vanadest tegijatest
jätkavad: IsoTex, Alexela, Kunda Nordic, Ithal kraanad, Škoda, Nike, Ficher,
Uvex ja loomulikult To.Re Autod igal võimalusel (Texaco ja Mol õlid).
Eelarve on koos, ametlik allakirjutamine toimub 24.juulil (ilmselt Rocca al Mare
Rademaris).
Treeninguid alustasin maikuus (erialaseid, muid trenne tegin
kogu aeg). Hyppama läksime mai lõpust Otepääle paaris päevaks. Enne jaanipäeva
jõudsin veel Soomes Kuopios hüppamas käia ja siis oli ka esimene võistlus. Jaan
Jürise korraldatud Jaani hüppevõistlus (kiidusõnad hea korralduse eest), mille
võitsin. Peale seda oli paar päeva aega hinge tõmmata ja siis lend Saksamaale,
Oberstdorfi laagrisse.
Oberi laager, mega vajalik, hea, kasulik ja kõik muud head
asjad veel. Kokku tegin seal 70 hypet, võrdluseks nii palju, et eelmine suvi
tegin kokku natuke üle 80ne hyppe kuna treenima hakkasin ju alles septembris,
peale käe operatsiooni. Hüpete tase paranes seal märgatavalt, sain kätte
sellise asja, mida olen paar aastat juba otsinud, ehk lennu. Lend hakkas sujuma
ning otsapealt oli ka asi hea. Mõnus oli hypata ja nagu Martinson ütleb: „Sisse
kodeerida seda hüpet“. Peale laagrit olin kodus natuke yle nädala ja tegelesin
kõvasti fyysise arendamisega. Andsin jalgadele valu (mõnus valu).
Hetkel olen otsapidi Soomes Veikkaus Finnjumping Tour on selle
asja nimi- vist. Kahesõnaga, väike tuur, 3 võistlust: Rovaniemi Ruka ja
Vuokatti. Peale seda jääme paariks päevaks veel Vuokatti treenima ehk saab
mõned põrke testid ka tehtud. Eile oli esimene etapp Rovaniemis, mille
eneselegi üllatuseks kinni vajutasin. Arvasin, et Ahonen on nii üle, aga ta tegi
yhe näpuka: esimene hype hyppas poom altpoolt ja sai vähe kehva tuule ning põrus, ainult 87 meetrit ja seega oli mul
ideaalne võimalus nyyd olemas ja kasutasingi selle ära.
Täna oli hommikul treening Ruka mäel ja hypped olid head, tuul natuke
vingerdas, sain teise hea litaka yle 130 ja otsustasin lõpetada. Õhtul
kell pool 6 on proovihype ja peale seda juba teine võistlus siin tuuril.
Lisaks veel, mis kaalu puutub, siis kevadel paisusin nagu
jõulupõrsas, päris uhkelt tuli juurde, nyyd tegelen usinalt kaalujälgimisega (Jälle
:D)
Kenasid suvepäevi,
Karla